Mõõtmissüsteemide projekteerimine
Mõõtmissüsteem algab ideest ja projekteerimisest! Mõõtmissüsteemi projekti koostamise eesmärgiks on tagada parim ja optimaalseim tehniline lahendus, võttes arvesse erinevaid tehnilisi nüansse, mis seadmete valikul rolli mängivad.
Lihtsamate lahenduste puhul (arvestite üks-ühele vahetus või kuni 10 lähestikku paiknevast arvestist koosnev süsteem) võib olla võimalik läheneda ka ilma projektita, kuid keerulisemad lahendused algavad ideest ja projekteerimisest.
Seadmete valik ja võimekus mängib võtmerolli!
- Arvestid: soojus-, elektri-, vee-, gaasiarvestid, sisekliima logerid jne.
- Protokollid: impulss, M-Bus, Wireless M-Bus, Modbus RS485, Wireless Modbus, Sigfox, LoRa, Bacnet, BMS jne.
- Parameetrite rohkus: näit, vooluhulk, hetkvõimsus, temperatuurid, voolutugevused, pinged, sagedus, aktiiv- ja reaktiivenergia, harmoonikud jne.
- Juhtmega või juhtmevaba lahendus.
- Arvestite tehaseseadistuste kokkusobivus kauglugemissüsteemiga.
- Kasutatavad tarkvaralahendused ja integratsioon mõõtmissüsteemiga: andmed tabelkujul, EMS-tarkvara, raamatupidamistarkvara, BMS-süsteem jne.
Projekteerimise etapid
- Lähteülesande paikapanek (hoonete maht ja hulk, olemasolev süsteem jne).
- Objekti(de) ülevaatus.
- Olemasoleva arvestipargi hinnang (väljundid, taatlus, sobivus süsteemi, tehniline võimekus jne).
- Lisaarvestite paigaldamine.
- Uute seadmete valik.
- Andmevahetusprotokolli(de) valik ja integratsioon.
- Jooniste koostamine: arvestite paiknemine, kaabeldus, keskseadmete asukoht jne.
- Tarkvarade valik.
- Presentatsioon ja pakkumine lahenduse realiseerimiseks.
Töö väljundina koostatakse dokumentatsioon, mille põhjal saab lahenduse realiseerida, sealhulgas nimekiri olemasolevatest ja paigaldatavatest arvestitest, nende ühendamisest, tarkvarast, joonistest ja pakkumisest. Näidisajakava projekteerimise etappidest.
- 1-3. nädal: lähteinformatsiooni kogumine.
- 2-6. nädal: ülevaatuste läbiviimine.
- 4-12. nädal: projekteerimine ja arutelud.
- 10-14. nädal: presentatsioon, täiendused ja jätkutegevuste kokkuleppimine.
Levinud vead
- Projektita töö – teeb hilisema vigade diagnostika oluliselt keerulisemaks, kui mitte võimatuks (eriti kui diagnostikat peab tegema kolmas osapool).
- Paigaldatakse valet tüüpi või ebasobivad seadmed – tekib lisakulu, mida saanuks vältida.
- Puudub lahenduse terviklikkus – näiteks hõlmab vaid osa hoonetest või ainult teatud tüüpi arvesteid.
- Puudub integratsioon muude kasutatavate süsteemidega – tekib ebavajaliku käsitsi töö vajadus.
