Hooneautomaatika seire

Põhieesmärk

Tehnosüsteemide seire põhieesmärgiks on pakkuda professionaalset teenust, mille tulemusena hoitakse hoone tehnosüsteemide töö võimalikult optimaalsena, seda regulaarselt seadistades ning kontrollides. Samuti jälgitakse anomaaliaid ning alarme, milledest vajadusel ka otse hooldusfirmat teavitatakse. Kaughaldus seire eesmärgiks on ka vabastada klient tehnosüsteemide jälgimise kohustusest ning teostada ära peenhäälestus ning seeläbi püüda maksimaalselt realiseerida energiasäästu potentsiaal.

Millal on vaja tehnosüsteemidele seiret?

  • Hoone tehnosüsteeme tuleb regulaarselt jälgida, et need toimiksid vajaduspõhiliselt. Aeg-ajalt tuleb viia sisse muudatusi või kontrollida – tööajad, seadearvud, erinevate anomaaliate lahendamine. Selliselt suudetakse hoida minimaalsena nii soojus- kui ka elektrienergia kulud. Kui kliendile kuuluvas hoones puudub vajadus süsteemide töös hoidmiseks nädalavahetuseti ja riigipühadel, tuleb tehnosüsteemid (nt ventilatsioon) võimalusel välja lülitada või temperatuure/seadearvusid alandada.
  • Kui puudub süsteemide korrasoleku hindamine kaughalduse teel, mis otseselt süsteemide tööd ei takista, kuid võivad põhjustada suuri lisakulusid. Näiteks soojatagastuse mittekorrektne toimimine, kütteventiilide lekked jne.
  • Kui süsteemide automaatikale pole tehtud põhjalikku analüüsi ega seiratud periooditi. Seda pole võimalik teha mõne päevaga, vaid vajab pikemat perioodi, kus seadistuste kohta saadakse pidevat tagasisidet. Tihtipeale pole süsteemide ehitajatel aega ega ka motivatsiooni sellega tegeleda, mistõttu võib jääda suur osa energiast säästmata.

Seiramisega saavutatav kasu

  • Raha ja energiakulu kokkuhoid – reaalne tasuvusaeg alla ühe aasta
  • Sisekliima parameetrite paranemine ning seeläbi töötajate produktiivsuse kasv
  • Tehnosüsteemide eluea pikenemine ja investeerimisvajaduse vähenemine
  • Pidevast tulekahju kustutamisest ennetavate tegevusteni
  • Haldus- ja remonttööde kulutuste vähenemine pikemas perspektiivis
  • Ülevaatlikkuse tagamine süsteemides ja reageerimisvõimekuse tagamine
  • Väiksem jalajälg keskkonnale – vähem kasvuhoonegaaside emissioone
  • Hoone energiamärgise parendamine, et püsida vastavuses kehtestatud nõuetele
  • Ideed ja põhimõttelised lahendused renoveerimistöödeks
  • Uued ideed, millega uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestada
  • Lisa järelevalve tehnohoolduse, ehitaja, projekteerija jt osas.
  • Abi probleemide tuvastamisel ja hooldusteenuse kvaliteedi tõstmiseks
  • Õigeaegne tehnohoolduse ja remonttööde planeerimine
  • Automaatikamuudatuste sisseviimise lihtsustumine

Mida seire käigus tehakse?

  • Jälgitakse periooditi süsteemide veateateid, töögraafikuid, kõrvalekaldeid seadeväärtustest, soojatagastuse kasutegurit ning anomaaliaid jpm.
  • Tehakse või aidatakse teha seadistusi vastavalt kliendi soovile ja võimalustele.
  • Antakse tagasisidet süsteemide seisukorrast ning tehakse parendusettepanekuid süsteemide energiasäästlikumaks muutmise osas. Kindlasti jälgitakse seda, et saadav kokkuhoid ei tuleks hea sisekliima arvelt.
  • Jälgitakse periooditi süsteemide veateateid, küttegraafikuid, temperatuuride vahet, kõrvalekaldeid seadeväärtustest ning anomaaliaid jpm.
  • Võimalusel häälestatakse välja küttegraafikute alandused tööväliseks ajaks.
  • Antakse tagasisidet süsteemide seisukorrast ning tehakse parendusettepanekuid süsteemide energiasäästlikumaks muutmise osas. Kindlasti jälgitakse seda, et saadav kokkuhoid ei tuleks hea sisekliima arvelt.
  • Jälgitakse periooditi süsteemide veateateid, temperatuuride vahet, kõrvalekaldeid seadeväärtustest ning anomaaliaid jpm.
  • Jälgitakse jahutusmasinate erinevaid optimeerimise võimalusi.
  • Jälgitakse, et ruumid poleks üle- ega alaköetud.
  • Jälgitakse, et kütte ja jahutus ei töötaks üksteisele vastu.
  • Jälgitakse seadmete töörežiime ning korrigeeritakse seadeväärtuseid vastavalt vajadusele.

Standardsed probleemid ja puudused

  • Arusaamatu seadearvude tähendus ja loogika,mida ja kuidas täpselt juhitakse.
  • Automaatika juhtimisloogikates on vastuolud ja erinevad seadmed ei allu juhtimisele.
  • Sama teenindusala teenindavate ventilatsiooniseadmete töö pole omavahel seotud, mistõttu ei ole tagatud tasakaalus õhuvahetus vastavas (hoone)osas.
  • Kriitilise tähtsusega ruumides (nt operatsioonisaalides) pole tagatud vajalik ülerõhk ümbritsevate ruumide suhtes.
  • Visualiseeringus on ventilatsiooniseadmete välisõhuklappide kuvamisel vastuolu ning ei ole võimalik aru saada, kas klapid on kinni, lahti või vahepealses olekus.
  • Ventilatsioonisüsteemidel on seadistamata poolkiirus ja süsteemid töötavad ainult täiskiirusel, mille tõttu kaasneb suurem energiakulu. Juhul, kui teenindatavate ruumide iseloom võimaldab, tuleks viia sisse vastavad seadistused.
  • Sissepuhkeõhu seadetemperatuurid on mitmetel seadmetel liiga kõrged, mis tekitavad liigset soojusenergiakulu ning võimalik, et jahutusega ruumides ka jahutusenergiakulu. Ilma jahutuseta ruumides võivad ruumide siseõhu temperatuurid tõusta liiga kõrgele.
  • Seadmed töötavad pidevalt käsijuhtimisel, aga võiks töötada programmi alusel.
  • Ventilatsioonisüsteemide tööajad ja tootlikkus paigast ära. Kui ventilatsiooniseadmed ei tööta ajal, kui inimesed ruumides viibivad, võivad tekkida sisekliima probleemid ning suureneb õhu kaudu levivate haiguste leviku oht. Seadmed, mis töötavad pidevalt, kuid selleks vajadus puudub, kulutavad liigselt energiat.
  • Hooneautomaatika visualiseeringus puuduvad näiteks filtritel rõhuvaheandurite näidud. Seetõttu ei ole võimalik hinnata filtrite määrdumise astet. Liiga mustad filtrid võivad tekitada liiga suure rõhukao, mille tõttu ei ole tagatud nõutud õhuvahetus.
  • Ventilatsioonisüsteemidel ei mõõdeta ega kuvata õhuvooluhulkasid, mistõttu on võimatu hinnata, et kas nõutud õhuvooluhulgad on tagatud ning kas õhuvahetus hoones tervikuna on tasakaalus või mitte.
  • Kütte-, jahutuse ja niisutusventiilide puhul ei ole kuvatud nende olekud. Selle tõttu ei ole võimalik aru saada, kas süsteemid töötavad ettenähtud moel.
  • Hooldaja poolt on teostamata mitmed lihtsad optimeerimised, millega saavutab kõige suurema säästu – aegprogrammide täpne seadistus koos eranditega, seadetemperatuurid.
  • Kasutusel hooneautomaatika, mis on lähedal oma eluea lõpule (nt kontrollereid ja mooduleid enam ei toodeta ning varuosade hankimine on võrdlemisi keeruline).
  • Olemasoleva hooneautomaatikasüsteemi arvuti kasutab aegunud operatsioonisüsteemi, millele ei pakuta enam uuendusi ning mis seetõttu pole see ka turvaline. Sellest tingituna puudub hilisem taastamisvõimalus, juhul kui seadmega peaks midagi juhtuma.

Näited elust enesest

  • Filtrite rõhuvaheandurite näit puudub – pole võimalik hinnata filtrite määrdumist
  • Õhuvooluhulgad ei ole mõõdetud ja kuvatud. Ventilaatorid töötavad konstantsetel kiirustel.
  • Puudub õhuvõtu temperatuur. Sõltuvalt õhuvõtu paiknemisest võib õhuvõtu temperatuur oluliselt erineda üldisest välisõhu temperatuurist
  • Sissepuhke temperatuurid seadearv liiga kõrge – põhjustab liigset energiakulu ning vähendab jahutusefekti jahutusperioodil.
  • Arusaamatuks on soojustagasti kasuteguri arvutus
  • Kütteventiil on 100% avatud, kuid sooja peale ei tule – arvatavasti kütte soojussõlmes kõrge välisõhu temperatuuri näidu tõttu blokeeritud.
  • Arusaamatuks jääb sissepuhke temperatuuri seadearv peale soojustagastit – mis on selle eesmärk?
  • Jahutusventiilide olek ei ole visualiseeritud.
  • Puudub kasuteguri näit.
  • Välisõhuklapi FG2 visualiseering on vastuolus tema olekuga. Vaata võrdluseks klappi FG1.
  • Puudub seadistus poolkiiruse jaoks
  • Tulenevalt ruumi eripärast, peab olema ülerõhk 5Pa, kuid tegelikkuses seda ei ole.
  • Filtrite rõhuvaheandurite näit puudub
  • Õhuvooluhulgad ei ole mõõdetud ja kuvatud.
  • Kuivatusfunktsiooni jaoks on kütte ja jahutuse kalorifeerid vales järjestuses.
  • Sissepuhke seadetemperatuurid on liiga kõrged.
  • Õhuvooluhulgad ei ole mõõdetud ja kuvatud. Ventilaatorid töötavad konstantsete kiirustega.
  • Ei ole aru saada, kas ventilaatorite töö on seotud ülejäänud samu ruume teenindavate vent.seadmetega
  • Väljatõmbe ventilaatori V1 aegprogramm keelab ventilaatoril töö 24/7. Arusaamatuks jääb kas käsitsi saab eemalt (tõmbekapi juurest) ventilaatorit sisse lülitada.

Soovid süsteemide seiramisel abi?

Võta ühendust

Valdkonna referentsid