Paljudes hoonetes on energiatõhususe potentsiaal kasutamata – igas hoones peitub seda keskmiselt 20–40 protsenti

Elektrihind ja kasvavad tegevuskulud on teinud energiatõhususest teema, millest ei saa enam ammu mööda vaadata. Ometi valitseb selles valdkonnas endiselt palju segadust – alates auditite sisulisest väärtusest kuni selleni, millised investeeringud end tegelikult ära tasuvad.

Energiatõhususe vallas tegutseva inseneribüroo DeltaE juhatuse liige Marti Arak räägib, miks pelgalt määrusepõhisest energiaauditist sageli ei piisa, kus peitub hoonete tegelik energiasäästlikkuse potentsiaal ning miks on tervikvaade ja selge strateegia olulisemad kui kiirustades tehtud otsused.

Energiaauditi protsess tähendab kliendile ilmselgelt märkimisväärset kulu. Miks peaks potentsiaalne klient selle investeeringu tegema?

Auditi maksumust tuleb vaadata kontekstis. Audit ise moodustab kogu protsessist tavaliselt viis kuni kuus protsenti. Küsimus on pigem selles, mis on kallis.

Tihti võib 3000-eurone audit, mis suunab mitmemiljonilisi investeeringuid, viia olukorrani, kus sama tulemuse oleks võinud saavutada poole väiksema investeeringuga. Aga kui audit on sisutühi või mitte kõikehõlmav, siis selline tulemus ka tekib. 3000 euro eest ei ole võimalik osta kuigi palju inseneri töötunde.

Meie audit, sõltuvalt objekti suurusest ja keerukusest, maksab 10 000 kuni 20 000 eurot, kuid lõppinvesteeringu kontekstis suudame sama energiasäästu saavutada oluliselt väiksemate kogukuludega. Põhjalik audit aitab saavutada sama energiasäästu märksa väiksema lõppinvesteeringuga, kui seda võimaldab odav ja pealiskaudne analüüs.

Millest DeltaE audit täpsemalt koosneb?

Keskmine audit võtab mitusada tundi insenertehnilist tööd. Sõltuvalt projektist kaasame viie- kuni kaheksaliikmelise meeskonna: elektriinsenerid, automaatikainsenerid, kütte- ja ventilatsioonispetsialistid, mõõtmissüsteemide eksperdid, energiatõhususe spetsialistid ja vajadusel ka suruõhuinseneri.

Audit algab andmete kogumisega – energiakasutus, joonised, olemasolevad süsteemid. Seejärel veedab kogu meeskond objektil terve päeva, kaardistades detailselt kõik tehnosüsteemid.

Järgneb mõõtmisperiood: termograafia, sisekliima monitooring, valgustustasemed, elektrienergia monitooring, olmevee kulud ja suruõhulekked. Alles seejärel defineerime probleemid ja hakkame lahendusi välja töötama.

Me ei lõpeta auditit umbmääraste soovitustega. Mõtleme lahendused läbi anduri tasemeni, koostame täpsed eelarved ja alles siis teeme majanduslikud arvutused.

Kas see tähendab, et määrusepõhine audit on sisuliselt tühi töö?

Minu hinnangul jah. See annab paberi, aga mitte lahenduse. Seal puudub sisu, põhjendus ja tegelik teostatavus. Teisalt on see aga vajalik toetuste saamiseks või teatavate kohustuste täitmiseks.

Teie kodulehel on kirjas, et energiakulusid on võimalik vähendada 40–90%. Kuidas kulude vähendamine näiteks 90% ulatuses võimalik on?

Terve hoone puhul kindlasti mitte, ja see on ka selgelt välja toodud, et sõltub valdkonnast. Aga tegemist on mõõdetud tulemustega. Näiteks oleme renoveerinud tööstusobjekti valgustussüsteemi, kus saavutasime 93% kokkuhoiu. See on dokumenteeritud – mõõdetud enne ja pärast.

Seega eksisteerib hooneid ja valdkondi, kus energiakulu on olnud ebamõistlikult suur. Automaatikasüsteemide rajamisega on tulemused keskmiselt 20–30% kütte-ventilatsiooni-jahutuse kuludelt, aga on olnud ka näiteid 80% kokkuhoiust.

Kas see tähendab, et paljudes hoonetes on energiatõhususe potentsiaal kasutamata?

Absoluutselt. Statistika näitab, et igas hoones peitub keskmiselt 20–40% energiasäästu potentsiaali. DeltaE-l on kogemus enam kui 1100 tööstus- ja 600 ärikinnisvara objekti ning ligi 3000 energiasäästu projektiga.

Oluline on mõista, et energiatõhususe projektid jagunevad laias laastus kolme kategooriasse: ehitise konstruktsioonilised, tootmistehnoloogilised ja tehnosüsteemidega seonduvad.

Hoone ise ei tarbi energiat, tarbivad küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus ja seadmed, ning 80–90% energiakulust tuleb just tehnosüsteemidest. Nende süsteemide optimeerimine annab 5–10-aastase tasuvusega väga hea tulemuse.

Kui energiatõhususe lahendused on kord tehtud, kas need vajavad tulevikus uuendamist?

Miski ei ole igavene. Kümme aastat tagasi paigaldatud automaatikasüsteemid vajavad sageli väljavahetamist või uuendamist järgnevate aastate jooksul. Ventilatsiooniseadmed ei kesta igavesti. Süsteemid on projekteeritud 20–25 aastaks.

Oluline on, et kogu protsess oleks algusest lõpuni korrektselt tehtud ja et ei unustataks seiret, monitooringut ning hooldust. Ilma selleta võib kogu strateegia sisuliselt kaotada mõtte.

Mis on peamine sõnum, mida energiasäästlikkuse teemal DeltaE juhatuse liikmena edastada soovite?

Kõige olulisemad küsimused, mida ettevõte endalt küsima peaks, on järgmised: mis on minu energiatõhususe plaan?, kus ma täna olen ja kuhu ma tahan jõuda?

Kui neile ei osata vastata, siis plaani ei ole. Ilma plaanita ei saa ka prioriteete seada. Esimene samm ei ole audit, vaid arusaamine oma olukorrast ja eesmärgist. Audit on vajalik siis, kui otsus edasi minna on tehtud.

Lõpetuseks, otsustega ei maksa ka kiirustada. Energeetiliselt on olnud väga tormilised ajad ja kui see energiakriis peale tuli, siis nägin, et hakati rapsima. Ja saavutati ka mingi sääst ja eeldati, et kõik on tehtud. Tegelikult on kaks kolmandikku säästu võib-olla veel siiani välja võtmata.

Artikkel ilmus esimesena geenius.ee veebilehel.